Koduorelid
Võib oletada, et juba 13.sajandil, vastristitud eestlaste maale ehitatud kirikutes
ei puudunud positiivid ja orelid. Vanimad kirjalikud teated Eesti orelitest pärinevad
aastatest 1329 ja 1342, mil leedulased ühe röövretke ajal rüüstasid Paistut ja Helmet
ning lõhkusid sealsed suured kirikuorelid.
Eesti rahvusliku pillimuusika arengus on olnud orelil oluline tähtsus. 19.sajandil
ehitati ja renoveeriti mitmeid kirikuoreleid, muretseti positiive paljudele koolidele
ja palvemajadele. Pillide ehitamise suhteline lihtsus võimaldas käsitöölistel ja
isegi talupoegadel valmistada neid koduste vahenditega. Selle tulemusena oli 19.sajandi
lõpuaastail koduorel pea igas edasipüüdlikumas peres. Koduorelite ja suurte kirikuorelite
toel kasvasid üles Eesti esimese põlvkonna heliloojad.
|
Antsla pillimeistri Johann Karl Thali 1795 valmistatud
instrument, mis on vanim ja mõõtudelt väikseim
koduorel muuseumis
|
