Puhkpillid
Rohkearvuline ja mitmekesine on näitusel eksponeeritud puhkpillide rühm. õ
Siin on pille, millel mängiti juba möödunud sajandil
Puhkpilliorkestrid tekkisid Eestis 19. sajandi esimesel poolel.
Need olid algselt väikesed ja seotud vennastekogudusega. Taolised väikesed
mängukoorid esinesid peamiselt kihelkonna piires lihtsate paladega.
Tõus Eesti puhkpillikooride arengus toimus 19. sajandi teisel poolel.
Siis tekkisid mitmed heatasemelised mängukoorid Väägveres, Tormas, Kärknas, Tsoorus ja mujal.
Puhkpillide kollektsioon muuseumis on mitmekesine. Siin on Liigvalla mõisahärrale
kuulunud lisajätkuga elevandiluust nokkflööt, 19. sajandisse kuuluvaid klarneteid
ja mitmeid hilisemal ajal orkestrites kasutusel olnud instrumente. Tähelepanu
väärivad Põhjasõja-aegne sõjasarv, mis kuulus Karl XII teenistuses olnud
eestlasest sõdalasele, Napoleoni sõdade aegne signaalsarv, „eesti puhkpillimuusika
isa“ David Otto Wirkhausi hõbetatud kornet, Odessa pillimeistri valmistatud sedifon.
Pillikollektsioonis on instrumente, millel mängisid Eesti esimestel laulupidudel
Väägvere, Torma ja Kursi pasunamehed. Siin on jahi- ja postisarvi ning muid
signaalinstrumente ja mänguriistu möödunud aegadest.