|
|
|
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum |
Postkaardid Postkaardikomplekt „Muuseum algab Südamest!“ 50 krooni Kaheteistkümnest postkaardist koosnev komplekt tutvustab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumile olulisi isikuid ning huvitavaid leide muuseumikogudest. Tekstid koostas Seidi Raid Fotograafia Tanel Verk Kujundaja Kadi Pajupuu Trükk Iloprint Postkaardid on müügil Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis hinnaga 50 krooni komplekt ning 5 krooni üksik postkaart. Postkaardikomplekt „Igimehelik, iginaiselik...“ 50 krooni Postkaardid valmisid muuseumi 2004. aasta teatrinäituse „Iginaiselik, igimehelik ligi veab meid...“ põhjal, mille koostajateks olid Kirsten Simmo ja Kalju Haan ning kunstnikuks Liina Unt. Romantilise alatooniga piltidel on kujutatud nii rahvusvahelise tuntusega staare kui ka varalahkunud andekaid artiste läbi kõikide lavažanrite. Olgu nimetatud Georg Ots, kel äsja tähistati 85. sünniaastapäeva, operetiprimadonna Milvi Laid, näitlejad Theodor Altermann, Erna Villmer, Ants Eskola, Kaarel Karm, Aino Talvi jpt. Komplekt koosneb 24 postkaardist ja ümbrisest elulooliste andmetega. Postkaardikomplekt „Kavandist kostüümini“ 50 krooni
Postkaardikomplektid on läbi müüdud, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis on müügil komplekti kuuluvad kaardid üksikutena 10.- tk. Postkaardikomplekt lastelavastuste kavanditest „Nii ja naa” 50 krooni Buratino, Karupoeg Puhh, Pipi Pikksukk jt uutel postkaartidel. Muuseumiaasta ja märtsis 2009 täitunud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi 85. juubeli puhul valmis postkaardikomplekt „Nii ja naa. Tuntud lastelugude tegelasi eesti teatrikunstnike kavanditelt”. Postkaardikomplekti lõbusad lastelavastuste kavandid on Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja valinud oma väärtuslikust ja rikkalikust kostüümi- ja dekoratsioonikavandite kogust. Komplekti koostasid Kustav-Agu Püüman ja Seidi Raid, kujundas Kadi Pajupuu. Postkaardikomplekt on jätk Eesti teatrikunstnike tutvustamise sarjale. 2006. aasta sügisel andis Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja seoses Estonia 100. juubeliga postkaardikomplekti „Kavandist kostüümini“ Estonia kostüümikunstnike kavandite teemal. Komplekt anti välja koostöönäituse „Kavandist kostüümini“ juurde Adamson-Ericu muuseumiga. Komplekt on müügil Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. Postkaardikomplekt “LAENA MULLE VÄRVE, VANEMUINE!“ 50 krooni Komplekti koostasid Kustav-Agu Püüman ja Seidi Raid, lühikokkuvõtte tõlkis inglise keelde Madis Järv, kujundas Kadi Pajupuu, trükkis Ilotrükk OÜ. Postkaardikomplekti väljaandmist toetas Tartu Kultuurkapital. Postkaardikomplekt on müügil Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi infolauas. Postkaardikomplekt „Rendez-vous Nataga“ 70 krooni Natalie Meil on eesti teatrikunsti ajaloos asendamatu roll – just Mei tõi eesti kostüümikujundusse professionaalsuse, käsitledes kostüümi harmoonilise osana lavastuse tervikust. Akvarellitehnikas teostatud kavandid annavad oskuslikult edasi nii riietuse vormi kui kanga faktuuri. Postkaardikomplekt „Klassikud“ 50 krooni Kolmest postkaardist koosnev postkaardikomplekt „Klassikud” on pühendatud samanimelisele näitusele, millega muuseum tähistab Eino Tambergi, Veljo Tormise ja Arvo Pärdi juubeleid. Kuigi Tambergi, Tormise ja Pärdi teed muusikas on erineva rütmi ja tempoga, ühendab kõiki kolme püüdlemine suurte tähenduste poole. Iga postkaardi pöördelt võib leida tsitaadi, mis ehk kõige täpsemini iseloomustab just selle helilooja loomingut ja maailmavaadet. Postkaartide kujundus Kadi Pajupuu. Trükk Iloprint. Postkaardid on müügil Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi raamatuletis hinnaga 50 krooni komplekt. Iga üksik postkaart maksab 25 krooni. Poskaart „Gustav Ernesaks ooperiloojana“ 5 krooni Kaardi pöördel on kujutatud Natalie Mei kostüümikavandid Ungru krahvist (Tormide rand, Estonia 1948, ETMMi arhiiv). Kujundas Katre Rohumaa. Postkaart on müügil Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis ja selle hind on 5 krooni. Postkaardikomplekt “Muusikarüütel Georg Ots 90“ 75 krooni  Georg Otsa 90. sünniaastapäevaks Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis valminud esinduslik postkaardikomplekt laulja tähtrollidest. Kuueteistkümnest fotost koosnevas valikus on esindatud Georg Otsa säravaimad ooperi-, opereti-, muusikali- ja filmirollid. Postkaardikomplekt on eesti-, vene- ja inglisekeelsete tekstidega ning tavamõõtudest suuremas, A5 formaadist. Valiku koostasid Kalju Haan ja Kirsten Simmo, kujundas Kadi Pajupuu. Näituste kataloogid Teatriajaloo näituse I osa kataloog „Sihiseadjad, alustajad“ 50 krooni Kataloog on sisukas ja pildirohke abivahend õpilastele ja üliõpilastele teatriajaloo õppimisel. Teatriajaloo näituse II osa kataloog „Oma päikese poole“ 50 krooni Album on hea õppematerjal nii õpilastele kui üliõpilastele. Selge ülesehituse ja rohke pildimaterjali tõttu on tegemist hea ja illustratiivse sissejuhatusega eesti teatrilukku. Teatriajaloo näituse III osa kataloog „Pilvede värvid“ 50 krooni Kataloog E.Tubin „Igatsusest sündinud elusümfoonia“ 50 krooni Eesti-, inglise- ja venekeelse sissejuhatuse ning vene- ja inglisekeelsete sisukokkuvõtetega kataloog on hea õppematerjal nii muusika kui ka üldhariduslike koolide muusikaõpetajatele. Trükise teevad huvitavaks 192 üksikasjalike kommentaaridega varustatud unikaalset fotot, originaalkäsikirja ja dokumenti, mis annavad kokkuvõtliku ülevaate mitte üksnes Eduard Tubina elust vaid ka tema ajastust, eesti kultuuri ajaloost muusika- ja kultuuritegelastest. Tubinat ja tema perekonda jäädvustavate fotode kõrval on kataloogis fotod Alatskivi lossist, kus praegu asub helilooja Rootsist toodud klaver, Tubinate kodukoha lähedal asuvast Jakob Liivi talust, kus veetis oma viimased eluaastad luuletaja Juhan Liiv, Tubina muusikaõpetajatest Tartu Õpetajate Seminaris ja Tartu Kõrgemas Muusikakoolis August Kiissist ja Heino Ellerist, omaaegsestest tuntud interpreetidest Olav Rootsist, Helmi Arenist, Arno Niitofist, Carmen Priist, Evald Turganist ja Zelia Aumerest, teatrifotosid eesti esimese balleti „Kratt“, samuti Tubina ooperite „Barbara von Tisenhusen“ ja „Reigi õpetaja“ lavastustest, helilooja harrastuskunstnikust noorema poja Eino Tubina söejoonistusi jpm. Kataloog „Arvo Pärt - tuntud ja tundmatu“ 8. juunil 2006 ilmus helilooja Arvo Pärdi 70. sünnipäevale pühendatud näituse kataloog „Arvo Pärt- tuntud ja tundmatu“. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikaosakonna poolt koostatud näitus oli üleval muuseumi trepihallis 7. detsember 2005 - 26. veebruar 2006. Kataloog on esimene ülevaatliku ning tervikliku Arvo Pärdi eluloo ja loomingu käsitlusega trükis. Raamatus on mitmekülgne fotomaterjal ja põhjalikud muusikateoste nimistud. Trükis on väga hea ja terviklik helilooja Arvo Pärti käsitlev õppematerjal muusikaõpetajatele, õppuritele ning muusikavaldkonnast huvitatud asutustele ja inimestele. Kataloogis kasutatud materjalid pärinevad Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Järvamaa Muuseumi ja SA Virumaa Muuseumid ning Arvo Pärdi perekonna kogudest. Kataloogi toimetaja on Inna Kivi ja kujundaja Kadi Pajupuu. Väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapital. Kataloog „Arvo Pärt - tuntud ja tundmatu“ on läbi müüdud. Laste suvenäituse kataloog „Võluderiigis“ 100 krooni Kataloogi koostas Seidi Raid näituse Võluderiigis põhjal. Näituse koostasid Seidi Raid, Simmo Priks, Marika Palu, Kalju Haan. Kataloogi kujundas Timmo Teras teatrikunstnik Liina Undi kujundatud näituse järgi. Kataloog „Vabana tunnen end, kui seisan publiku ees“. Ants Eskola 100. 100 krooni Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi näituse „Vabana tunnen end, kui seisan publiku ees“ kataloog. Näitleja Ants Eskola 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus oli Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis avatud 15.02.–15.06.2008. Näituse koostasid Kalju Haan, Iivi Lepik, Simmo Priks, Seidi Raid. Näituse ja kataloogi kujundas Katre Rohumaa. Albumid ja isikuraamatud Album „Eduard Tubin ja tema aeg“ 400 krooni Originaalteksti autor Vardo Rumessen, Koostajad Vardo Rumessen ja Inna Kivi, Kujundus Rein Seppius. Esinduslik album "Eduard Tubin ja tema aeg/Eduard Tubin and His Time" on suurteos Eesti kõigi aegade väljapaistvaima helilooja Eduard Tubina (1905–1982) elust ja loomingust, aga samuti ka ajastust, mil helilooja elas. Albumiga on kaasas Tubina heliloominguga CD. Väljaandja: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Kirjastaja: SE&JS Album „HEINO ELLER. In modo mixolydio” 258 krooni Juubelialbum „GUSTAV ERNESAKS. Mu isamaa on minu arm…” 300 krooni Isikuraamat „Vootele Veikat. Lauluga ja lauluta“ 150 krooni „Vootele Veikat. Lauluga ja lauluta“ on pühendatud laulja 2007. aastal täitunud 100. sünniaastapäevale. Muusikaloolase Uno Heinapuu poolt aastakümneid tagasi koostatud, kuid ilmumata jäänud kunagise väljapaistva laulja elu- ja loometee lugu, mis muuseumi teadurite poolt põhjalikult redigeeritud, on kaante vahele saanud. Kaunilt kujundatud ülevaatlik teos sisaldab ka mälestusi temast, samuti ajakirjanduses ilmunud arvustusi tema rollidele. Raamatuga soovib Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum taas esile tõsta ja jäädvustada väärikalt tulevastele põlvedele andeka laulja teatritööd ning panust Eesti teatrilukku. Raamatu peatoimetaja on Irja Vaher, toimetajad Katre Koit ja Seidi Raid, kujundaja Rein Seppius, kirjastaja SE&JS, trükk Tallinna Raamatutrükikoda. Raamatus on kasutatud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ja Vootele Veikati perekonna arhiivi materjale. Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Meenesari Elavik Elavik I „Hr. Ants“ 65 krooni Koostaja Irja Vaher Elavik II L. Merzin „Ekskursioon filmivõtetele“ 75 krooni „Ekskursioon filmivõtetele“ põhisisuks on 1976. aastal ajaleht Edasi veergudel ilmunud Leonhard Merzini (1934-1990) järjejutt. Hoogsas stiilis ja huumorimeelega kirjeldab ta filminäitleja tööd ja olustikku „Kuningas Leari“ võtetel. Merzin iseloomustab kolleege, peatudes režissöör G. Kozintsevil, peaosalisel J.Järvetil jt. Raamat sisaldab ka fotosid Ugalas, Vanemuises ja Rakvere teatris mänginud näitleja tipprollidega, Helend Peebu tehtud šarži kui ka reprot Merzini endatehtud maalist. Elavik III „Sõber Hugo“ 55 krooni Elavik IV „Kes nägi Kratti? Eesti rahvusballeti sünd“ 125 krooni Elavik V „Ühe suve kroonika. Ellu Elleri mälestused suvest Karjalas“ 100 krooni Raamatu koostas Ene Kuljus Kujundaja Kadi Pajupuu Kirjastaja SE&JS Elavik VI „Põhjavaim“ 100 krooni Raamatu koostas ETMMi muusikaosakonna teadur Tiiu Tosso, kujundas Kadi Pajupuu, kirjastaja on SE&JS ning ilmumist toetas EV Kultuurkapital ja Eesti Muusikanõukogu. Elavik VII „Tüdruk helesinises kleidis.Valik Villem Kapi kirju“ 100 krooni Villem Kapi nimega seostub paljudel meist võimsakõlaline meeskooripoeem “Põhjarannik” ja soololaulud, nende seas “Kui lõpeb suvepäev” Juhan Sütiste tekstile. Raamatu koostaja on muusikaosakonna teadur Tiiu Tosso, toimetaja Hedi Rosma, kujundaja Kadi Pajupuu, kirjastaja Se&JS, trükk Tallinna Raamatutrükikoda. Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Elavik VIII „Tants Kalevipoja ümber. Helmi Tohvelmani päevaraamat“ 110 krooni Helmi Tohvelmani „Kalevipoja” lavastamise hetki kajastava päevaraamatu kõrval on trükises mälestusi Ferdinand Veikelt (Kalevipoja osatäitja), Naima Kasakilt, Anna Ekstonilt, Ago-Endrik Kergelt, Eino Tambergilt jt. Iivi Lepiku ja Kalju Haani poolt koostatud saatesõnad annavad ülevaate Kalevipoja-eepose algusloost ning Kalevipoja teema jõudmisest kunsti, muusikasse ja teatrisse. Raamatu lõpus on ülevaade Eestis lavastatud Kalevipoja-teemalistest lavastustest ja peaosatäitjatest. Trükises on kasutatud rohkesti fotomaterjali. Raamatu koostas Iivi Lepik, kujundas Kadi Pajupuu. Raamatu väljaandmist toetas lisaks Eesti Kultuurkapitalile ka Eesti Muusikanõukogu. Elavik IX „Hulkuja Miina. Miina Härma – kirju ja mälestusi“ 85 krooni Selles väikeses raamatus avaldame Miina Härma kirju Aino Tammele ning tema mälestusi lapsepõlvest. Sõna saavad Miina Härma kaasaegsed ja tänapäeva kultuuritegelased, kellel kõigil on midagi huvitavat ja värvikat lisada Miina Härmast ja tema tegevusest. Raamatus avaldame ka fotosid ja käsikirjalisi materjale Miina Härma kogust Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. Raamatu koostaja Ene Kuljus, kujundas Kadi Pajupuu. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital. Elavik X „Mu kallis Niina! – Raimond Valgre kirju Niina Nikolajevna Vassiljevale 1944–1949“ 180 krooni Niina Vassiljeva: „Kirjutasime teineteisele väga tihti, peaaegu iga päev. Vaatamata sellele, et me rääkisime oma kirjades väga paljust, jäi ta mulle mõnes mõttes ikkagi mõistatuseks.” Koostaja Alo Põldmäe. Kujundus ja trükimakett Kadi Pajupuu. Kirjastaja SE&JS. Trükk Tallinna Raamatutrükikoda. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapital. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi aastaraamatud AegKiri1 2004. aastal ilmunud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi esimene aastaraamat AegKiri 1 keskendub muuseumi loomisele 80 aastat tagasi. Alo Põldmäe ja Kalju Haani koostatud ning Inna Kivi toimetatud raamat koosneb neljast peatükist: Muuseumi loomine, Huvitavaid arhiivimaterjale, Artiklid ja ettekanded ning Pajats naerab. Kaunilt kujundatud väljaanne (Jaak Peep) on illustreeritud paljude ajalooliste fotodega muuseumi arhiivist. Raamatu teises peatükis avaldatakse valik muuseumi rikkalikes kogudes talletatavatest originaalmaterjalidest, juhtimaks tähelepanu ja äratamaks huvi uurijates. Huvipakkuvad on Peeter Süda kirjad kodustele, Anton Kasemetsa ja August Nieländeri mälestused Peterburi päevilt, Ludvig Juhti kirjad Eduard Tubinale, mis heidavad valgust helilooja Kontrabassikontserdi saamisloole, väljavõtted näitleja Ly Lasneri päevikust koos Eike Värgi asjatundlike kommentaaridega ja legendaarse tantsijatari Ella Ilbaku kirjad Kadi Taniloole. Kolmandas peatükis on avaldatud rida muuseumi materjalidel põhinevaid artikleid ja ettekandeid: Peterburi konservatooriumi osast eesti algupärase heliloomingu kujunemisel (Alo Põldmäe), Organoloogiast Eestis (Toomas Mäeväli), stenogramm Käbi Laretei esinemisest ETMMis 1995. aastal Väliseesti muusikapäevade lõpetamisel, teatrikunstnik Silvia Leitust (Seidi Raid) jt. Peatükis "Pajats naerab" on avaldatud lõbusaid seiku muusika- ja teatritegelaste elust, Tuudur Vettiku luuletusi, kus värsilise iseloomustuse on saanud mitmed tema kolleegid-heliloojad. Peatükki illustreerivad Heinz Valgu ja muusikateadlase Ofelia Tuisu sõbralikud šaržid. Muuseumi aastaraamatu ilmumist toetasid: Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kirjastus Edition 49, Soome Instituut, Demjanov AS, Trükikoda Iloprint. Aastaraamat AegKiri1 on läbi müüdud. AegKiri2 100 krooni Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teine aastaraamat „AegKiri2. Eesti Kutseline Teater 100“ Aastaraamat käsitleb olulisi sündmusi eesti teatri ajaloost - artikleid huvitavatest isikutest, lavastustest ja suundadest. Arhiivimaterjalide kaudu tutvustatakse teatriloo kontekstis tähenduslikke algallikaid - kirju, mälestusi jms. Aastaraamat käsitleb ka Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi tegevust juubeliaasta ettevalmistamisel ning annab ülevaate teatriaasta tähtsamatest sündmustest. Raamat on varustatud rohke pildimaterjali ja tegevuskroonikaga. Rammatu koostamise kuraator ja toimetaja on teatriosakonna juhataja Kirsten Simmo, konsultant Kalju Haan, kujundaja Kadi Pajupuu. Sisu:
AegKiri3 250 krooni AegKiri 3/2009 AegKiri 3 ilmub Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi 85. juubeli aastal Fotod ja arhiivmaterjalid Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogust Raamatus on kasutatud katkeid A. H. Tammsaare loomingust Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapital |
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja Peeter Süda (1883–1920) pärandi säilitamisest. Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalane raamatu- ja noodikogu on aluseks 22. märtsil 1924. aastal tänase Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi loomisele. Algatajaks oli eesti kunstnik ja vanavara koguja August Pulst. Muuseum asub Tallinna vanalinna Assauwe tornis ja sellega ühendatud hoones, Müürivahe 12 alates 1934. aastast. 1937. aastal loodud Teatrimuuseumi Ühing liitus Muusikamuuseumiga 1941. aastal. Teatrikogude aluseks on Vanemuise näitleja ja näitejuhi Heino Vaksi (1886–1943) pärand. 
2005. aastal koostas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum eelmise sajandi kaunitest ja kuulsatest eesti näitlejatest postkaartide komplekti. 
Komplekti kuulub 11 kostüümikavandit erinevatelt „Estonia“ teatrikunstnikelt: Natalie Mei (1900 – 1975), Karin Siim-Juse (1911 – 1989), Maria Krull (1913 – 1996), Leida Klaus (1917 – 1992), Lembit Roosa (1920 – 1987), Uno Kärbis (1926 – 1998), Georg Sander (1923), Mari - Liis Küla (1924), Eldor Renter (1925) ja Kustav-Agu Püüman (1937). Komplekti koostas Kustav-Agu Püüman ning kujundas Kadi Pajupuu. Kostüümikavandid pärinevad Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Rahvusooper Estonia ning erakogu materjalidest. 
Postkaardikomplekt „Nii ja naa“ sisaldab 15 kavandit Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogust. Trükises on esindatud armastatud lastelavastused nagu „Väike korstnapühkija“, „Buratino teab kõik“, „Doktor Aibolit“, „Karupoeg Puhh“, „Lumekuninganna“, „Pipi Pikksukk“, „Kevade“, „Bambi“ jt. Postkaartidel olevate kavandite autoriteks on Raivo Laidre, Meeri Säre, Elmar Kristjan, Georg Sander, Uno Kärbis, Uno Martin, Natalie Mei, Kustav-Agu Püüman, Aleksander Pilar, Uno Uibo, Liina Pihlak, Gunta Randla, Jaak Vaus, Lilian Vahtramäe (Härm), Helge Uuetoa. 
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ja teater Vanemuise koostöös valminud postkaardikomplekt on pühendatud Vanemuise 140. juubelile, mis täitub 2010. aastal. Komplektis on esindatud 16 Vanemuises kujundusi loonud kunstnikku kostüümi- ja dekoratsioonikavanditega ajavahemikust 1915–2010, valiku aluseks Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogu ning erakogud. Komplekti valitud kunstnikeks on Aleksander Tuurand, Voldemar Haas, Voldemar Peil, Georg Sander, Meeri Säre, Kustav-Agu Püüman, Tiiu Tepandi, Esti Kittus, Mari-Liis Küla, Ervin Õunapuu, Liina Pihlak, Aime Unt, Jaak Vaus, Kristiina Münd, Mare Tommingas, Iir Hermeliin. 
Komplekti valitud Estonia teatri lavastuste kostüümikavandid hõlmavad Natalie Mei kogu loomeperioodi, alustades 1930. aasta lavastusega ning lõpetades Mei viimase kujundusega. Komplekti koostas Kustav-Agu Püüman, kujundas Kadi Pajupuu. Komplekti väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti sihtkapital.
Postkaart valmis Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi näituse 
Kauni kujundusega albumis on ära toodud kõik näituse jaoks valminud stendid koos tekstide ja fotodega. Kujutatud on nelja esimese kutselise teatri – Vanemuise, Estonia, Endla ja Draamateatri eellugu, sündi ning arengut kuni 1920. aastani.
Kutseline teater aastatel 1920 – 1940. Trükis põhineb näituse kujundusel ja sisaldab kõiki näitusel eksponeeritud fotosid, arhiividokumente ja tekste. Lisaks on kataloogis tutvustav eessõna ning vene- ja inglisekeelne lühikokkuvõte.
Kutseline teater aastatel 1945 – 1990. Trükis põhineb näituse kujundusel ja sisaldab kõiki näitusel eksponeeritud fotosid, arhiividokumente ja tekste. Lisaks on kataloogis tutvustav eessõna ning vene- ja inglisekeelne lühikokkuvõte. Album on hea õppematerjal nii õpilastele kui üliõpilastele. Selge ülesehituse ja rohke pildimaterjali tõttu on tegemist hea ja illustratiivse sissejuhatusega eesti teatrilukku. 
2005. aasta 18. juunil möödus 100 aastat eesti suurima muusikaklassiku Eduard Tubina sünnist. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum tähistas seda sündmust suurejoonelise näitusega helilooja elust ja loomingust. Tänaseks on näituse materjal jäädvustatud Kadi Pajupuu kaunilt kujundatud ja Eesti Raamatutrükikoja poolt suurepärases trükis ilmunud kataloogis „Igatsusest sündinud elusümfoonia“. 
Kataloog annab ülevaate helilooja sündmusterohkest ja huvitavast elukäigust alates lapsepõlvest tänase päevani, jäädvustatuna mitmete Eesti ja maailma tippfotograafide pilgu läbi. Trükis toob esile Pärdi elus maailmale tundmatuid või vähetuntud tahke, mis eelkõige seostuvad helilooja päritolu, lapsepõlve ja kujunemisaastatega Eestis. 
Lastele suunatud kataloog-tegevusvihik „Võluderiigis“ on raamat, mis sündis samanimelisest lõbusast suvenäitusest, kus tutvustasime peamiselt laste- ja noortelavastuste kostüümi- ja nukukavandeid. Kataloog-tegevusvihiku eesmärk on jäädvustada viimase kümnendi mahukaim Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi lastenäitus ning seeläbi tutvustada muuseumi kogusid, teatrikunsti, teatriajalugu ning innustada lapsi ja noori süvenema teatriteemadesse. Värviline 64 leheküljeline kataloog-tegevusvihik koosneb kolmest osast – stendinäitus Võluderiigis, Kassitorn ja Tegevusvihik. Teatrikunstnikest on kataloogis esindatud: Peet Aren, Heiki Ernits, Irina Goldits, Raivo Järvi, Erna-Erika Kiin, Leida Klaus, Raivo Laidre, Uno Martin, Natalie Mei, Hugo Mitt, Voldemar Peil, Liina Pihlak, Alenksander Pilar, Kustav-Agu Püüman, Gunta Randla, Päären Raudvee, Lembit Roosa, Georg Sander, Meeri Säre, Aino Tarvas, Lo Tui, Uno Uibo, Aime Unt, Liina Unt, Lilian Vahtramäe, Jaak Vaus, Tiiu Übi. 
„Eduard Tubin ja tema aeg/Eduard Tubin and His Time“ 
„Heino Eller in modo mixolydio” on eestikeelne elulooalbum helilooja Heino Ellerist, tema elust ja kujunemisest Eesti muusika legendaarseks suurkujuks. Ellerile sai osaks pikk elutee, mida kaunistas rikkalik loomepärand. Ta saatis ellu mitu põlvkonda noori heliloojaid ja on oma õpilaste seas armastatud tänapäevani. Lisaks ülevaatele Heino Elleri elust ja loomingust, leiab lugeja raamatu kaante vahelt Elleri teekaaslaste ja õpilaste mälestusi, lühiülevaate möödunud sajandi Eesti kultuuriloost ning kontserdiarvustusi. Uus raamat sisaldab hulgaliselt ainulaadseid fotosid, millest enamik tuleb avaldamisele esmakordselt. Albumiga on kaasas CD, mis annab ülevaate Heino Elleri tuntumatest teostest, „Koidust” „Kodumaise viisini”. Raamatu lisades on Elleri õpilaste puu, tema heliteoste loetelu, ülevaade teoste salvestustest, samuti ka raamatu vene- ja ingliskeelne resümee. 
Album on koostatud koorijuhi ja helilooja Gustav Ernesaksa 100. sünniaastapäeva (12.12.2008) tähistamiseks.
Isikuraamat „Vootele Veikat. Lauluga ja lauluta“ on esimene ülevaatlik teos omaaegse Estonia esibaritoni elust ja loomingust, sisaldades laulja enda mälestusi ja mõtteid. 
Rohke pildimaterjaliga raamatus on ära trükitud näitleja Ants Eskola kirjad Hugo Laurile Solikamski vangilaagrist. Tundliku sulega edastatud mõtted aitavad mõista armastatud näitleja üht raskeimat eluperioodi aastatel 1941-1946. Karmidest olukirjeldustest jääb kõlama Ants Eskola optimism ja teotahe ning võime härrasmehena endaks jääda.
Leonhard Merzini meenutusi filmivõtetest Nõukogude Liidus on võimalik lugeda 2005. aasta viimasel kuul ilmunud raamatust „Ekskursioon filmivõtetele“. Raamat ilmus Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi uue sarja „Elavik“ teise väljaandena ning on saadaval muuseumi valvelauas. 
„Sõber Hugo“ on kolmas raamat muuseumi väikeraamatute sarjast Elavik. Kogumik sisaldab Hugo Lauri kirju Ants Eskolale. Näitleja jutustab Solikamski vangilaagris viibivale sõbrale olukorrast Eestis ning eelkõige Estonia teatri segasest perioodist 1940. aastate keskel, mil tegutseti kino „Gloria“ ruumides ning oodati kannatamatult pommitatud „Estonia“ hoone taastamist. Raamat moodustab terviku Elaviku sarja esimese raamatuga „Härra Ants“, kus on ära toodud Ants Eskola kirjad Laurile. 
Raamat „Kes nägi Kratti? Eesti rahvusballeti sünd“ on samuti pühendatud lõppenud Eesti Teatri Aastale. Raamat sisaldab mälestusi Eesti esimese rahvusballeti Eduard Tubina "Kratt" saamisloost, lavastustest ja ebausust Vanemuises ja Estonias. Mälestusi jagavad helilooja Eduard Tubin, lavastajad Rahel Olbrei, Ida Urbel, Ülo Vilimaa ja Mai Murdmaa ning Eino Tubin. Lisaks mälestustele on raamatus valik Krati folkloorseid kirjeldusi Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivist ning rikkalik fotomaterjal. Raamatu koostas kunstikogu hoidja Seidi Raid. Raamat on müügil muuseumis hinnaga 125.- krooni. 
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi raamatusari ELVIK jõuab tänavu kolmandasse aastaringi. Käesoleva, viienda ELAVIKU raamatuga alustab muuseum Heino Elleri 120 juubeli aastat. Ellu Elleri päevikulehtedele kirja pandud mälestused pärinevad muuseumi nn avastusfondist Algselt suurema tähelepanuta jäänud märkmed osutused lähemal uurimisel värvikaks ja sisukaks mõtetekogumiks, millest õhkub soojust ja isikupära. Suurte loojate toimekad ja avalikkuse eest varjuspüsivad naised on teema, mis läbi aegade on huvi pakkunud. Elu oma heliloojast abikaasa kõrval tõi Ellule mõnigi kord kaasa suure vastuolu soovide ja tegelikkuse vahel. Rikas tundemaailm ja huvidering tuli ohverdada pühendumusele ”minu helilooja” heaks. Koduse harmoonia kandumine loomingusse, see on teema, kust igaüks saab ise edasi mõelda Heino Ellerile ja tema muusikale… 
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi raamatusarjast ELAVIK on ilmunud kuues raamat “Põhjavaim”. Seekordse väljaandega tähistab muuseum väljapaistvate muusikute Mart Saare ja Tuudur Vettiku juubelitähtpäevi, vastavalt 125 ja 110. Kahe väga hea sõbra loominguõhinast tulvil, huumoriga pikitud kirjavahetus pakub küllaga eestlaslikku, põhjamaist vaimu. Samas rullub lugeja silme ees lahti esimese Eesti Vabariigi aegne kultuurielu probleemistik ja argipäev. Mõlemad muusikud valdasid ladusat ja vaimukat sulge. Lisaks kirjadele sisaldab raamat Mart Saare ja Tuudur Vettiku mõtteid, mälestusi ja luuletusi ning on rikkalikult illustreeritud fotodega.
Seitsmes raamat sarjast “Elavik” pealkirjaga “Tüdruk helesinises kleidis” koosneb kahest poolest. Esimese täidab Johannes Jürissoni lühinäidend noore Villem Kapi ühest eluepisoodist “Tüdruk helesinises kleidis” ja teine koosneb valikust helilooja viimastel eluaastatel kirjutatud kirjadest. Mõlemat poolt seob armastuse temaatika, mis on tihedalt põimunud helilooja loominguga ja oma koha leidmisega elus. Näidendi tegelaskuju Maimu – tüdruk helesinises kleidis – jäigi tema elu ideaaliks, kujutluseks, omamoodi kättesaamatuks muusaks. 
Sarja ELAVIK 8. raamatu aluseks on ballettmeistri ja pedagoogi Helmi Tohvelmani (1900–1983) päevaraamat, milles on ta kirjutanud Eugen Kapi balleti „Kalevipoeg“ lavale toomise loo Estonia teatris 1948. aastaks. 
Sarja ELAVIK 9. raamatu aluseks on Miina Härma enda meenutused, kirjavahetus Aino Tammega ning teiste kaasaegsete meenutused laulumemmest. 
„Mu kallis Niina!” on ühe armastuse lugu kirjades – Raimond Valgre kirjad Niina Vassiljevale aastatel 1944–1949. Valitud kirjad moodustavad panoraamse vaate armastava inimese tundeelule, taustaks sõjalõpu ja -järgse aja sündmused ning üleelamised. Raamatu juurde kuulub Raimond Valgre joonistustel põhinev postkaardikomplekt „My Lifestory” – Valgre elulugu värssides.
Raamatu esimeses peatükis on põhjalikult juttu Muusikamuuseumi loojatest, eesotsas väsimatu vanavara koguja ning rahvamuusika ja –kommete talletaja August Pulstiga. Igor Tõnurist tutvustab lugejale Pulsti põhimõtteid rahvamuusikakogujana, Heino Pedusaar vaagib tema osa rahvamuusika heliplaadistamisel. Et Muusikamuuseumi sünd on „…fataalsel kombel seotud eesti muusikale paljutähendusliku loovisiku, helilooja Peeter Süda surmaga…“, on osa kirjutisi pühendatud Süda elule ja tegevusele (autorid Tiiu Tosso, Alo Põldmäe). Juttu on ka näitleja ja lavastaja Heino Vaksi kogust alguse saanud Teatrimuuseumi (Kirsten Simmo) ja Andres Särevi kortermuuseumi liitumisest (Iivi Lepik). 
Mahukas juubeliraamat AegKiri2 on pühendatud lõppenud 2006 aastal tähistatud eesti kutselise teatri 100. aastapäevale ning sisaldab artikleid nii muuseumi ürituste kohta kui ka teatriajaloo osas laiemalt. Lugeda saab Debora Vaarandi mälestusi Voldemar Panso kohta, Liina Pihlaku meenutusi Kaarel Irdist, Andres Särevi mälupilte Liina Reimanist jpm. Nii kaasaja sündmusi kui ka teatriajalugu illustreerivad unikaalsed fotod muuseumi kogust. Raamatu koostaja ja peatoimetaja on teatriosakonna juhataja Kirsten Simmo. AegKiri1 ilmus 2004. aastal Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi 80. juubeliks ning oli pühendatud muuseumi asutamisele 
Koostajad Tiiu Tosso, Ene Kuljus, Alo Põldmäe, Kalju Haan, Seidi Raid, Annely Voitka, Simmo Priks, Irja Vaher