Heino Eller

Heino Eller õppis Peterburi konservatooriumis viiulit, kompositsiooni ja muusikateooriat (lõpetas 1920.a). Aastatel 1920-40 töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooria õppejõuna, pannes nii aluse nn. Tartu koolkonnale, kuhu kuulusid Alfred Karindi, Eduard Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin. 1940. aastast töötas Heino Eller Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kompositsiooni õppejõuna. Tema juures õppisid peaaegu kõik Eesti tuntumad heliloojad: Villem Kapp, Kaljo Raid, Boris Kõrver, Anatoli Garsnek, Leo Normet, Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Arne Oit, Heino Jürisalu, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera.

Heino Eller on üks eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele. Sümfooniline poeem “Koit” ja sümfooniline pilt “Videvik” on eesti sümfoonilise muusika tähtteoseid. Üks mängitavamaid teoseid on “Kodumaine viis” tsüklist “5 pala keelpilliorkestrile”. Heino Eller on kirjutanud 3 sümfooniat, 5 sümfoonilist poeemi (“Öö hüüded” 1921; “Viirastused” 1924), 3 sümfoonilist süiti, viiulikontserdi, sonaate viiulile, klaverile ja 29 prelüüdi klaverile, millest tuntuim on prelüüd “Kellad”.

Elleri autoriõiguste omanikuna aitab muuseum kaasa Elleri loomingulise pärandi tutvustamisele. Aastatel 1998 - 2011 andis Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat noorele eesti heliloojale tema heliloomingu eest või interpreedile, kes on oluliselt kaasa aidanud H.Elleri helitööde propageerimisele. Elleri preemia esimene laureaat 1998. aastast on professor Heljo Sepp – pianist ja pedagoog, kes oli Elleriga tema eluajal väga tihedalt seotud ning on hiljem pidevalt tegelenud helilooja elu ja loomingu tutvustamisega.

FUVI0111ADANAUL
FREE Joomla! template "Adana"
joomla 1.6 templates by funky-visions.de