Kogude tutvustus

Prindi
Lisatud 25 Juuli 2013

Muusikaosakond

Museaalide poolest suurim on muusikaosakond, kus arvel on üle 500 isikufondi väljapaistvate eesti interpreetide, dirigentide, koorijuhtide, muusikateadlaste, muusikaõpetajate jt. muusikaga tegelnud ja tegelevate isikute kohta. Siin on enam kui 300 fondi eesti laulukooride, orkestrite, ühingute ja seltside tegevusest, üld- ja piirkondlikest laulupidudest ning festivalidest. Eesti muusikaelu tutvustavad fotod, ajaleheartiklid, dokumendid, seltside, laulu- ning pillikooride, Lauljate ja Heliloojate Liidu protokolliraamatud.

Fondides on materjale Johannes Kappelist, Aleksander Eduard Tomsonist, Karl August Hermannist, Rudolf Tobiasest, Artur Kapist, Adolf Vedrost, Miina Härmast, Juhan Simmist, Cyrillus Kreegist, Mart Saarest ja teistest muusikutest kuni tänapäeva väljapaistvate helimeistriteni. Eesti muusika arengulugu aitavad valgustada helilooja Mihkel Lüdigu (1880-1958) ning organisti, koorijuhi ja väsimatu muusikategelase August Topmani (1882-1968) käsikirjalised mälestused muusikaelust möödunud sajandivahetusel ja üliõpilaspäevil Peterburis. Ajastu hõngu kannavad Konstantin Türnpu (1863-1927) ja Artur Lemba (1885-1963) Peterburi konservatooriumi lõputunnistused ja isiklikud dokumendid, lauljatar Aino Tamme (1864-1945) suur kirjavahetus, kontrabassivirtuoosi Ludvig Juhti (1894-1957) scrapbook'id, Juhan Aaviku (1884-1982) kõigist ohtudest hoolimata Eestis alal hoitud ja Rootsist täienduseks saabunud väärtuslik käsikirjade kogu. Hinnaline ja mahukas on ka muusikateadlase ning –kriitiku, eesti ja lääne-euroopa muusika uurija Karl Leichteri (1902- 1987) isikufond, mis sisaldab materjale muusikateadlase sisukast ja pikast loometööst. Rikkaliku ja rohket uurimismaterjali leidub eesti esitenori ja laulupedagoogi Naan Põllu (1921-1998) Saksamaalt saabunud arhiivis. 

Käsikirjade hoidlas on üle 12000 eesti heliloojate helitöö originaali, sealhulgas suur osa algupärasest ooperi- ja sümfoonilisest loomingust. Väärtuslikud on helilooja Cyrillus Kreegi (1889-1962) enda poolt üleskirjutatud rahvaviisid ja nende töötlused, Rudolf Tobiase (1873-1918) helitööd, Miina Härma ja Mart Saare koorilaulud, Eugen Kapi ja Gustav Ernesaksa ooperid, Arvo Pärdi, Jaan Räätsa, Boris Kõrveri, Valter Ojakääru, Anatoli Garšneki, Harri Otsa, Alo Põldmäe, Lepo Sumera, Erkki-Sven Tüüri, Mart Siimeri ja paljude teiste helitööd.

Olulise osa muusikaosakonna varadest moodustavad ajaloolised muusikainstrumendid ja väljapaistvatele muusikutele kuulunud esemed. Veel väärib nimetamist helilintide ja heliplaatide kogu eesti interpreetidega.

Sümfoonilise muusika suurkuju ja teeneka pedagoogi Heino Elleri (1887-1970) testamendi järgi on muuseum helilooja autoriõiguse kandja ja ühtlasi annab ta välja Elleri muusikapreemiat.

Teatriosakond

Ajalugu

Üheks esimeseks teatrialaste materjalide kogujaks oli näitleja Heino Vaks (1886–1943). Süstemaatiline kogumine algas 1937. aastal, mil Heino Vaksi kollektsiooni põhjal loodi Teatrimuuseumi Ühing. Heino Vaksi kogu mappides leidub hulgaliselt materjale eesti teatri varasemast perioodist, sealhulgas esimese palgalise teatridirektori, Vanemuise teatri laulu-, orkestri- ja näitejuhi August Wiera (1853–1919) ja tema asjaarmastajatest koosneva trupi tegevusest.

1915. aastal alustati Estonia teatris näitleja Toomas Tondu eestvedamisel järjepidevat kavalehtede, ajaleheartiklite ja fotode kogumist. Estonia arhiivi jätkasid Albert Üksip ja Hugo Laur: 1941. aastaks oli arhiiv kujunenud kaunis ulatuslikuks, sisaldades: lavastusfotode kogu, klišeede kogu, maketid, dekoratsioonide kavandid, kostüümide kavandid, lavastuste arvustused, üksikute tegelaste mapid neisse puutuvate materjalidega, surma läbi lahkunud tegelaste mälestusesemed, õlimaalid ja mõndagi muud. Kogu võib pidada „Estonia“ teatri suhtes küllaltki väärtuslikuks. Arhiiv säilus teatrihoone põlemisel, sest oli paigutatud kastidesse pakituna teatrihoone alla keldrisse. (ETMM T5 1/92 l. 17, Hugo Laur)

1941. aastal ühendati teatrimuuseumi ühingu kogud muusikamuuseumi omadega ning asutati riikliku keskmuuseumina Teatri- ja Muusikamuuseum. Estonia teatri arhiiv liideti Teatri- ja Muusikamuuseumiga 1955. aastal.

Tänapäev

Tänaseks on teatriosakonna hoidlatesse jõudnud üle 600 teatri- ja isikufondi. Kogutud kavalehtede, fotode, arvustuste, režiiraamatute, kostüümi- ja dekoratsioonikavandite kaudu võib saada hea ülevaate eesti teatrite arengust ja hetkeseisust. Suuremad ja rohket andmematerjali sisaldavad on Estonia Seltsi, Estonia teatri, Eesti Draamateatri, Saksa Linnateatri, Vanemuise, Ugala, Endla jt teatrite fondid. Head täiendust teatriuurimisele ja eesti kultuuriloole pakuvad Leopold Hanseni, Amalie Konsa, Erna Villmeri, Paul Pinna, Karl Jungholzi, Liina Reimanni, Raimund Kulli, Hugo Lauri, Georg Otsa, Ants Lauteri ning sadade teiste teatriinimeste elu ja tööd käsitlevad materjalid. 

Teatriosakonda kuulub ka eseme- ja kostüümikogu, kus säilitatakse eesti näitlejatele ja lavastajatele kuulunud haruldasi mälestusesemeid, teatrite meeneid, nukke ja silmapaistvamaid teatrikostüüme.

Raamatukogu ja fototeek

Muuseumi raamatukogu on täienduseks teatri- ja muusikaosakonna arhiivimaterjalidele, moodustades nendega ühtse süsteemi. Raamatukogus olevate materjalide hulk läheneb 43 000-le. Siin asuvad trükised, biograafilised ja muusikateoreetilised teatmeteosed, bibliograafilised kartoteegid, teatri- ja muusikaalased ajakirjad, ajalehtede väljalõiked. Raamatukogus on hoiul 12 000 nooditrükist eesti heliloojate teostest. Siin võib tutvuda väljapaistvate kunsti- ja kultuuritegelaste Peeter Süda, Anton Kasemetsa, Hillar Saha, Karl Leinuse, Evald Aava, Karl Jungholzi, Otto Aloe, Aleksander Trilljärve, Alber Üksipi, Karl Leichteri, Heino Elleri jt. mahukate personaalkogudega. Tihti alustavad uurijad materjalidega tutvumist just raamatukogust. Fotokogu sisaldab 130 700 fotonegatiivi lavastustest, näitlejatest, muusikutest, juubelitest, kontsertidest, tähtpäevadest, muusikaüritustest, festivalidest, laulupidudest. Hulk sündmusi on jäädvustatud ka filmilindile. Viimase aastakümne jooksul on eelmainituile lisandunud olulisemate teatrietenduste videosalvestusi.

Kunstikollektsioon

Muuseumil on mahukas kunstikogu, mis hõlmab maalis, graafikas ja skulptuuris jäädvustatult eesti silmapaistvaid näitlejaid, heliloojaid, dirigente, interpreete.

Taieste hulgas on maalikunstnik Ants Laikmaa õlimaalid näitlejatest Hilda Gleserist (1893-1932) ja Eduard Kurnimist (1883-1932), kunstnik Osvald Jungbergi maal ühest kutselise Estonia teatri asutajast, lavastajast ja populaarsest näitlejast Theodor Altermannist (1885-1915), maalikunstnik Paul Raua portreed lauljatar Paula Brehmist (1877-1941) ja näitejuht Karl Jungholzist (1878-1925). Mitmeid muusika-, teatri- ja kultuuritegelasi on kujutatud Ferdi Sannamehe, Herman Halliste, Aleksander Kaasiku, August Vommi, Juhan Raudsepa ja teiste skulptorite töödes.

Meeleolukaid portreesid teatrikunstnikest ja muusikutest on loonud Aino Bach, Rein Raamat, Siima Škop, Peeter Ulas, Ülo Teder, Ernst Hallop jt. Siin on Valdemar Väli õlimaal laulja Tiit Kuusikust (1911-1990), Enn Põldroosi värvikas „Jaan Rääts“ (1932), Oskar Raunami koloriitne „Urve Tauts“ (1935), Lilian Singi portree oma abikaasast Kuldar Singist (1942-1995)

Unikaalseid pisiplastikas loodud personaaže eesti algupärastest lavateostest on kollektsioonis kunstnikelt Aino Alamaalt, E. Luppelt.

Siin säilivad ka meie silmapaistvate teatrikunstnike lavakujunduste maketid, kavandid, näitlejate kostüümid, nukuteatri nukud, vaimukad šaržid.

Kontaktandmed

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Müürivahe 12
10146 Tallinn
 
Info
Tel. 64 46 407
info(at)tmm.ee

Külastusinfo

Ekspositsioon on remondi tõttu 1. juulist suletud
Arhiivid on avatud: T-R kell 10.00 - 17.00
Infotelefon: +372 6 44 64 07
 
Piletite müük lõpetatakse pool tundi enne muuseumi sulgemist

 

Sotsiaalmeedia

Meie kanalMeie kanal Instagram Read reviews on TripAdvisor