Avatud mänguväljad

Prindi
Lisatud 19 Oktoober 2015

AVASTA MUUSEUME MÄNGIDES!

Muuseumidevaheline festival „Avatud mänguväljad“ leiab aset kord aastas, sügisesel koolivaheajal. Festivali moto “Avasta muuseume mängides!” vihjab mängulisele elamusele muuseumides, mida “Avatud mänguväljade” festival Tallinna ja Tartu muuseumides 17.-25. oktoobrini pakub.

avatudfestival.ee

Muuseumid on HELI LAINEL!

See tähendab, et igas muuseumis saab tutvuda näitusega läbi helide. Otseselt on muusikaga seotud ainult üks muuseum. (Arva ära, milline?) Kõik ülejäänud ei seostu esmapilgul üldse heliga. See teebki mängu põnevaks!

Loe edasi: Avatud mänguväljad

In memoriam: Kalju Haan

Prindi
Lisatud 02 Oktoober 2015

27. septembril lahkus meie seast teatriloolane ja -pedagoog, pikaaegne teatri- ning muuseumitöötaja Kalju Haan.

Loe edasi: In memoriam: Kalju Haan

Pajats või poeet? - Mari Jürjens

Prindi
Lisatud 15 Oktoober 2015

Mari Jürjensi luulekava "Viisita"

Näitlejanna ja laulja Mari Jürjens (Pokinen) esitab luulekavas „Viisita“ neid omaloodud tekste, mida publik lauludena veel ei tunne. Von Krahli teatris töötanud ning oma lauljateel juba kahe autoriplaadiga tuntust kogunud noore artisti jaoks on see esmakordne kogemus avalikult oma luulet lugeda.

Särevi Teatritoa luuleõhtute sari „Pajats või poeet“ sai alguse neli aastat tagasi ning selle aja jooksul on publiku ees käinud juba üle viieteistkümne näitlejast luuletaja – Merle Jääger, Viire Valdma, Tõnu Oja, Peeter Volkonski jt

Üritusi toetab Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.
Pilet osta Piletimaailmast!

Üleskutse - Eesti levimuusika ajaloo suurnäitus ja Eesti muusika kuulsuste koda

Prindi
Lisatud 01 Oktoober 2015

Muusika-aasta rahvusvahelisel muusikapäeval, 1. oktoobril 2015 kuulutas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja levimuusika ajaloo kogumiskampaania.

Loe edasi: Üleskutse - Eesti levimuusika ajaloo suurnäitus ja Eesti muusika kuulsuste koda

Õpetajate infopäev

Prindi
Lisatud 13 Oktoober 2015

27. oktoobril kell 15 ootame õpetajaid värskelt remonditud Särevi Teatrituppa infopäevale aadressil Tina 23-13, kus:

  • tutvustame uusi põnevaid haridusprogramme
  • räägime, kuidas Särevi Teatritoas klassiõhtut või hoopis väikest kontserti korraldada
  • näeme, kuidas teatrivaim ühte koju ära mahub

 

Palume registreeruda hiljemalt 16. oktoobriks
e-posti teel See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
või telefonitsi 55 515 485

Särevi Teatrituba on Eesti Teatri-ja Muusikamuuseumi filiaal, mis oli kunagi koduks kahele teatriinimesele Andres ja Anna Särevile. Särevite kodu oli väga külalislahke ja nende külaliste hulka kuulusid mitmed tuntud kirjanikud, kultuuri- ja teatriinimesed. Korteris on säilinud kodune hubasus ja tubades on hõljumas teatrivaim.

 

 

 

Muusikaline perepäev klassikatähtede pere seltsis

Prindi
Lisatud 28 September 2015

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum tähistab sel muusikale pühendatud aastal rahvusvahelist muusikapäeva hoopis 3. oktoobril muusikalise perepäevaga. Perekondi ootavad kell 11 noored klassikatähed Marcel Johannes ja Katariina Maria Kits, kellega muusikaosakonna juhataja Kristiina Kiis muusikutee algustest ja valikutest räägib. Pärast usutlusvooru mängitakse koos muusikateemalisi lauamänge ning meisterdatakse. Kell 12.30 avaneb võimalus muuseumipedagoog Anu Liho juhatamisel muuseumi mehhaaniliste muusikainstrumentidega tutvuda. Osalemine muuseumipiletiga.

Muusiku teekonna algusest rääkimine Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis ei ole juhuslik valik: „kaksikute ema Katrin meenutab, et tänu Klassikaraadiole teadis Marcel kõiki pille nende heli järgi. Kui aga pere Tallinnas Müürivahe tänaval asuvat teatri- ja muusikamuuseumi külastas, nägi poiss muusikariistu päris oma silmaga. „Ta seisis tšello ette ja lausus: „Seda pilli hakkan ma mängima!“,“ meenutab ema nelja-aastase poisi otsusekindlat ütlemist. Sellest päevast peale hakkaski Marcel vanematelt tšellot lunima,“ vahendab 24.04.2014 Maalehe kaudu Erika Klaats. Vestlust juhatatakse sisse ja välja muusikaliste vahepaladega.

Seejärel saab end proovile panna ja harida muusikateemalisi lauamänge mängides. Vastavalt seltskonna vanuseastmele on valikus erineva raskusastmega mänge. Päris väiksed muuseumikülalised võivad aga hoopis meisterdamises kätt harjutada. Kell 12.30 toimub ringkäik muuseumis, kus kuulame ka muuseumi isemängivaid pille suurtest mehhaanilistest instrumentidest väikeste muusikatoosideni. 

Foto: Teet Malsroos

Sündmus Facebookis

Lugupeetud külastajad!

Prindi
Lisatud 05 Oktoober 2015

6. oktoobril suletakse muuseumi ekspositsioonisaal kell 16. Vabandame ebamugavuste pärast!

Artur Lemba 130

Prindi
Lisatud 24 September 2015

24.09.1885 - 21.11.1963

Täna möödub helilooja Artur Lemba sünnist 130 aastat. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis on Artur Lemba fond tähise all M 160. Näiteks leidub kogus nii Lemba enda kui ka tema õpilaste kontsertide kavasid, kirjavahetust, fotosid, dokumente, õppekavasid ja programme Tallinna Riikliku Konservatooriumis töötamise ajast, aukirju ning Lemba ooperite libretosid. Käsikirjadest asuvad meie arhiivis Sümfoonia nr. 1, klaverikontserdid, ooperid „Kalmuneid“, "Sabina" ja "Armastus ja surm", soololaule, etüüde klaverile jpm.

Artur Lemba tegutses aktiivselt pedagoogina ning pianistina. 1908 lõpetas ta Peterburi konservatooriumi klaveri ja kompositsiooni erialal ning asus seal tööle klaveriõppejõuna kuni 1920 (aastast 1915 professor). Ta oli koos oma vanema venna Theodor Lembaga esimesi Eesti kutselisi pianiste, kes andis kontserte ka väljaspool Eestit (nende õde Ludmilla Hellat-Lemba oli tunnustatud laulja ja laulupedagoog).

1920. aastal pöördus Artur Lemba tagasi kodumaale. Aastatel 1920–1921 töötas ta klaveriõppejõuna Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis, 1921–1922 Helsingi Muusikakoolis ning 1922–1963 Tallinna Konservatooriumis (1934–1935 ja 1941–1944 klaverikateedri juhataja). Tema õpilaste hulka kuuluvad Elsa Avesson, Olav Roots, Villem Reimann, Veera Lensin, Kirill Raudsepp jt.

Ehkki Artur Lemba on komponeerinud muusikat mitmes žanris, sh kaks sümfooniat, kolm avamängu, neli ooperit, kolm kantaati, kammermuusikat erinevatele koosseisudele ja umbes 30 koorilaulu, kirjutas ta väljapaistva pianistina kõige enam siiski klaverimuusikat. Sinna kuulub viis klaverikontserti, kaks sonaati, kaks sonatiini, üle 20 etüüdi, prelüüde ja muid miniatuure. Lemba ooper "Sabina" (1905) ja Sümfoonia nr. 1 (1908) on eesti muusikas esimesed vastavas žanris teosed.

© EMIK 2010

Kontaktandmed

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Müürivahe 12
10146 Tallinn
 
Info
Tel. 64 46 407
info(at)tmm.ee

Külastusinfo

Ekspositsioon on avatud: T-P kell 10.00 - 18.00
Arhiivid on avatud: T-R kell 10.00 - 17.00
Infotelefon: +372 6 44 64 07
 
Piletite müük lõpetatakse pool tundi enne muuseumi sulgemist

 

Sotsiaalmeedia

Meie kanalMeie kanal Instagram Read reviews on TripAdvisor