Kolmas kutseline teater Endla

1875 loodi Endla selts – novembris andis laulukoor pritsimajas esimese kontserdi, samal aastal esinesid põllumeeste seltsi ruumes ka näitemänguharrastajad, mängides “Säärast mulki”.
1890-tel seltsi ilme majanduslike ja kultuuriolude muutuse tõttu teisenes – korraldati rohkem perekonnaõhtuid ja rahvapidusid. Rivaaliks kujunes peamiselt käsitöölistest koosnev karskusselts Valgus, kuhu kogunesid parimad harrastusnäitlejad. Sajandivahetusel toimus Endlas pööre paremusele, sajandi alguses elavneb ühiskonnaelu.

Üheaegselt Endla uue maja nurgakivi panekuga hakati mõtlema kutselise näitetrupi moodustamisele. Novembris 1910 otsustas seltsi juhatus palgata näitejuhi ja 4-5 näitlejat ning moodustada teatrikomisjoni.

Kahest sooviavaldajast näitejuhi kohale eelistas komisjon K. Jungholzile Julius Reintami Narva Võitlejast, kellele hakatakse palka maksma 1911. a veebruarist. Viimane sai Endla näitejuht olla vaid mõne kuu ning loobus mais.

Tema asemele kutsutakse Aleksander Teetsov, kelle seltsi juhatus saatis Vanemuisesse K. Menningu juurde stažeerima. Temast sai sisuliselt kutselise Endla esimene peanäitejuht.

Sügisel alustati tööd 10 palgalise näitlejaga, kellest enamik (peale Olly Teetsovi ja Anna Tamm-Karzeva) olid Pärnu endised asjaarmastajad.




Kutselise teatri asutajad

Nagu esimese kutseteatri Vanemuise puhul, oli ka kutselise Endla avaetendus August Kitzbergi sulest. 23. okt 1911 toodi publiku ette “Libahundi” esmalavastus.

A. Teetsov lavastas põhiliselt talle Vanemuisest tuttavakssaanud repertuaari. Komöödiate ja laulumängude kõrval mängiti ka kaalukamaid draamasid – Ibseni “Rahva vaenlane”, Sudermanni “Kivi kivide hulgas”. Teatri oma näo puudumist hakati näitejuhile üha enam ette heitma. Ebasoodsad majanduslikud ja loomingulised olud tingisid 1914 Teetsovi lahkumise koos abikaasa Olly Teetsoviga tagasi Vanemuisesse.

Endla juhatus kutsus uueks näitejuhiks Karl Jungholzi Estoniast. Saksamaal stažeerinud ning Estonias, Vanemuises ja Taara seltsis töötanud Jungholz tuli Pärnusse suurte lootustega.
Samas muutis teatrielu keeruliseks alanud maailmasõda, selts ütles näitlejatega lepingud üles. Neile anti tasuta kasutada vaid saal, valgustus ja küte. Palka saadi piletitulust punktitasu alusel.

Jungholz alustas siiski suure optimismiga ning repertuaarivalik oli tõsine ja ühiskonnakriitiline – H. Sudermanni “Kodu”, Ibseni “Seltskonna toed” jt. Ligi kolmandik repertuaarist olid algupärandid: “Püve talus”, “Saaremaa onupoeg” jne.

Hooaja avaetenduseks oli C. Rutoffi “Kivi”. Esile tõuseb 1912 Vanemuisest tulnud ja seni tütarlaste osi mänginud noor näitleja Liina Reiman, kellele see oli esimeseks suuremaks rolliks. Järgnevad peaosad mitmes lavastuses.



“Nora”

“Kodu”

Aastavahetuseks 1914/15 oli selge, et isemajandamise teel enam töötada ei saa, kuid trupi abipalvele vastas selts eitavalt. Levinud kuuldus võimalikust tegevuse lõpetamisest tekitas Tallinna lehtedes (ka K. Menningu sulest) vastukaja. Selle peale garanteeris moodustatud 25-liikmeline komisjon näitlejaile kolmveerand kuupalka ja tööd võidi mõnda aega jätkata.

“Tabamata ime”

Kuna Pärnu seltskonnalt ega Endla juhtkonnalt ei leitud mõistvat suhtumist, siis läks 15. juunil 1915 Endla näitetrupp laiali. Hoone rekvireeriti ajutiselt sõjaväehaiglale.



1918. aprillist hakkas Endla oma ruumes pidusid ja perekonnaõhtuid korraldama.
Järgneval kahel aastal annavad etendusi asjaarmastajatest ja Endla endistest näitlejatest kokku pandud trupid, seda nii Ühistöö seltsi näitetrupi kui ka diviisi tagavarapataljoni teatri nime all. Näitejuhiks on August Reiman.

1920 augustis moodustasid Pärnu Näitlejate Ühing ja Endla selts teatrikomisjoni, kes organiseeris uue näitetrupi ja võttis ka teatri majanduskulud enda kanda. Püüti uuesti alustada regulaarset teatritegevust Endlas. Näitlejate Ühingu trupp avas 28. augustil hooaja L. Anzengruberi “Ristitegijatega”.






 
endla/1_kutseline.txt · Viimati muutnud: 2011/08/21 18:38 persoon wolk
 
Recent changes RSS feed Donate Powered by PHP Valid XHTML 1.0 Valid CSS Driven by DokuWiki