August Wiera ja Vanemuine

Lydia Koidula jäi Vanemuise näitemänguõhtuist kõrvale pärast “Säärase mulgi“ lavastust. Kuid Vanemuise seltsi liikmete hulgas leidus neid, kes püüdsid alustatud teatritööd jätkata.
1872 moodustatakse uus trupp ja tuuakse lavale V. Steini “Kivilinad”.

C. R. Jakobsoni “Arturi ja Anna” (etendused 2. ja 4. märtsil 1873) suhtes on Jannsenid tõrjuval seisukohal.
See oli jällegi piiratud sissepääsuga: pileteid võis saada ainult seltsi liikmete kaudu, mitte avalikult müügilt. Kuulutuses toodi näidendi tegelaste nimed, mitte osatäitjad.
Eesti Postimees

Samal aastal mängitakse mitu korda menukalt J. V. Jannseni lustimängu “Pärmi Jaagu unenägu” (lav. R. Sachker).

Vanemuise korterikriis lahenes 1873. a Jaama tänava maja endale ostmisega, oma kodu kindlustas pideva ja korrapärase tegutsemise.

Reinhold Sachker

August Wiera

Naised hakkasid teatris mängima arvatavalt 1876. aastast – kurbmängust “Mihkel ja Liisa” 
on teada kolm naisnäitlejat: Marie Reinberg, Emilie Allik ja Elise Tõnnison.

Tähtsamad näitlejad

Hugo Techner

Ludvig Menning

August Puna

Anna Alt-Jakobson

Sophie Birkhan

Shakespeare ja Verne

Shakespeare’i “Venedigu linna kaupmees” esietendus 1888. a ja seal mängisid ka luuletaja Karl-Eduard Sööt ehk hr Mängula ja kirjanik Eduard Vilde (Richard Leidenau).

Shakespeare’ilt mängiti 1889 veel Johann Tõnnissoni tõlkes “Kangekaelse taltsutust”. Lavastaja K. Mihaila (Nikolajev) mängis ise Petrucciot, Katharina oli neiu Erny (L. Jaanijüri).

Sajandi lõpukümnendil pääsesid uued draamakirjanikud Ibsen, Hauptmann ja Sudermann veel harva lavale. Vanemuises hakati mängima dramatiseeringuid, mis ei olnud eriti kunstiväärtuslikud, kuid pakkusid vaheldust massistseenide ja kirevusega. Esimene dramatiseering sai teoks 1891. a suvel, kui lavale jõudis suur naljamäng 5 järgus, 13 pildisTeekond ümber maailma 80 päevaga”. Lavastasid J. Tõnnisson ja H. Techner. Seikluslugu jäi Vanemuise kassatükiks terveks kümnendiks, põhjustades ka poleemikat, kus sõna võtsid nii Hans Pöögelmann kui noor Gustav Suits.
Techneri ja Mihaila kõrval tegutsesid lavastajatena näitlejad Karl Birkhan (1863 – 1896) ja Aleksander Mägi

Muusikateatri algus

1883. a algatas Wiera muusikajuhina eesti muusikateatri traditsiooni, kui esietendus P. A. Wolffi melodraama “Preciosa” C. M. von Weberi muusikale.

Hooajal 1885/86 etendati esimest korda operetti. Planquette’i “Corneville’i kellad” oli mängukavas 1902. aastani.

Madrustel oli ülimodern kuued nagu venelastel, pikad lindid mütsi küljes ja mütsi ees kuldtähtedega “Henri”, mis sugugi kohane ei olnud, niisama olid rüütlikiivrite asemel tuletõrjekiivrid tagurpidi pähe tõmmatud, meenutab Hugo Techner

1899 etendati esimest ooperit eesti rahvusliku lavamuusika ajaloos. Lavale jõudis Mehuli koomiline ooper “Joosep Egiptuses”.

Külalisetendused

1887. a avati uus suvelava, avapidustustel mängiti esimest korda Kotzebue viiejärgulist naljamängu “Õepoeg”.

1890. a teatati, et Vanemuise põhikiri ei näe ette näitemängude korraldamist ja neid pole edaspidi lubatud teha. Selle tulemusel sai August Wiera 1891. a alates teatridirektori õigused, et üle Venemaa oma kulul etendusi edasi anda.

19. juulil 1903 põles Vanemuise maja Jaama tänaval maha. A. Kitzberg kirjutas sel puhul Postimehes: Ehk põles ühes vana hoonega, mis vana katuse all pesitas, tükk tuimust, tükk osavõtmatust, tükk seda, mis seisma oli jäänud, ei edenenud, mis edu takistas. Ehk tõuseb varemetest vana Eesti ärkamisaja vaim ja vaimustus.

Wiera tegevusse suhtuti üha kriitilisemalt ning peale maja põlemist Vanemuine temaga enam lepingut ei pikendanud. Kuni 1913. a jätkas ta oma trupiga etenduste andmist mitmel pool mujal, peamiselt Bürgermusse laval.

Tuli uus ajajärk, uued juhid ja näitlejad.







 
vanemuine/2_wiera.txt · Viimati muutnud: 2010/09/28 08:36 persoon wolk
 
Recent changes RSS feed Donate Powered by PHP Valid XHTML 1.0 Valid CSS Driven by DokuWiki